Toome majanduse tagasi esiplaanile

Viimastel aastatel on tavapärane, et analüütikutest ja teadlastest autoriteedid nii kodu- kui ka välismaalt ennustavad uue suuremahulise kriisi käivitumist. Olgu siis selle esilekutsuja kreeklaste ja teiste riikide ohjeldamatu laenamine või suutmatus toime tulla Euroopat haaranud pagulaskriisiga, millele on nüüd lisandanud päevakajaline Brexit. Poliitikud ja ka ettevõtjad on siin olnud majandusteadlastest optimistlikumad ning otsinud märke, et mingisugusel kujul peaks üleilmne kasv ikkagi taastuma ning Lehman Brothersi eelne pidu tagasi tulema. Tulemus on aga olematu inflatsioon ja õhkõrn majanduskasv, mida hoiavad tagasi küll Hiina aeglustumine, küll ülemäära odavad naftahinnad.

Tulevikku vaadates tundub tõenäoline, et lähiaastatel sarnane üleilmne tasakaal säilub, järske muutusi ei tule ning meid jäävad otseselt mõjutama olematud laenuintressid, madal tooraine hind ja üldine ebakindlus. Maailmaturg on Eesti ettevõtjatele ikka veel võimalus, kuid sinna läbimurdmine ei muutu meile lihtsamaks.

Suuremad kaubanduspartnerid, lähinaabrid

Eestil on vedanud Rootsiga, kes ühena vähestest Euroopa riikidest on suutnud majandust hooga kasvatada ning õnneks seeläbi toetanud ka meie üsna laiapõhjalist eksporti sinna riiki. Läti ja Leedu on samuti mõõdukalt kasvamas ning ka see toetab nii Eesti eksporti kui ka muud majandustegevust. Soome on olnud murelaps, kuid vähemalt statistika järgi pole me kaubavahetuse seisukohast midagi kaotanud ning pigem muutub foon isegi paremaks. Venemaaga on olnud täbarad lood ning lähiaastatel ei paista sealt midagi head tulemas.

Teisalt on aga meie põllumajandussaaduste eksport või transiit juba sedavõrd kehvas seisus, et enam midagi suurt halvemaks ka minna ei saa. Pigem võiks kaubavahetus teosammul elavneda. Eksport ja muu majanduskoostöö just Rootsi ja Soomega võiksid lähiaastatel olla kandvad märksõnad nii suurematele kui ka väiksematele Eesti ettevõtetele.

Palga kasv ja tööjõud

Esimese kvartali 8% palgatõus tekitas nii mõneski makroanalüütikus šoki. Ettevõtete kasumid on kahanenud, investeeringud madalseisus – kas oleme 2007. aasta lävel tagasi? Äripäeva küsitletud ettevõtjate enamus seda nii traagiliselt ei näe. Paradoksina on vabade töökohtade arv paljudes sektorites isegi suurenenud. See, et palgaturg ühtlustub meil Euroopaga, pole ju uudis. Et see juhtub kiiremini, kui me arvasime... mis parata. Palgatõusuga kaasnevat kiiret inflatsiooni või buumi kinnisvaraturul meil ju pole. Tulevikku vaadates ei tundu ka realistlik, et me suudaksime palgatõusu oluliselt pidurdada. Piire me kinni ei pane, ülempalgas kokku ei lepi ning vaevalt suudame tuua siia ka odavaid töölisi kolmandatest riikidest.

Ettevõtja jaoks on märguanne selge: kui tahad head töötajat, pead palka tõstma. Lihtne allhange on ajalugu. Sa pead suutma teha samade inimestega rohkem ning saama klientidelt paremat hinda.